6.7.05

Tai vol 2

Igatahes liiga kauaks meil Bangkokki j??da polnud plaanis. Et pikaks teekonnaks polnud tahtmist ja korralik agenda puudus, siis
s?itsime paariks p?evaks Kwai j?e ??rde Kanchanaburisse. Me polnud seal varem k?inud, aga see on ?ks ?tlemata popp koht, kuhu bangkoklased tulevad
n?dalavahetust veetma ja v?lismaalased tulevad ?ht silda vaatama. Sild on kuulus ?he filmi t?ttu, mida ma n?inud pole.
Tegelikult on asi aga selles, et silda ehitades sai omal ajal k?mneid tuhandeid s?javange hukka,
kellest murdosa olid eurooplased v?i ameeriklased. Viimastele on
n??d keset linna tehtud uhke surnuaed, kus vahelduvad m?lestusplaadid ja ?itsvad lilled.
See surnuaed on muutunud huvitavaks turismiobjektiks- tai neiud rulluvad naeratades
sinna haudade vahele, kuniks s?brannad pilte teevad.
Sild on nagu sild ikka, ja juhtus ka nii, et kui parajasti rong sillale j?udnud oli, tuli piletikontrol?r.
Kanchanaburis on ?sna kenad k?lalistemajad - enamus ehitatud parvedele ja hulbivad j?el. Me ei hakanud pikalt valima
ja j?ime bussijaama poolt tulles esimesse pidama. Toa saime vaatega j?ele ja lootoslilledele (ja m?ningasele hulpivale prahile).

Maandusime v?rkkiikedesse ja nautisime Kwai j?e taha loojuvat p?ikest.
Id?ll aga ei kestnud kaua. Selgus, et meie k?rvaltoas pesitses
?ks kahtlane paar, kes p?ev l?bi pilves olles ps?hhedeelilist muusikat kuulas. Lisaks k?is neil ?htelugu k?lalisi - eriti eredalt meenub
?ks kanada poiss kollastes kilep?kstes, kes oma nasaalse aksendiga muudkui t?nu avaldas suurep?raste n?uannete eest, kuidas
korraldada v??riskivide eksporti ja sellelt teenitud tuludega elada elu l?puni id?lliliselt ja in harmony kuskil j?e ??res
kanepit t?mmates. H?irivalt naiivne lollpea.
J?rgmisel p?eval k?isime ?mbruskonnas natuke matkamas (mis kujunes nii 10-ks v?ga kuumaks kilomeetriks punaste maniokip?ldude vahel)
ja ?ht khmeeri templit kaemas (kus k?rval olid poolenisti v?lja kaevatud ja eksponeeritud ka m?ned luukered u 2000BC) ja joa juures (kus rummist
k?llastunud bangkoki kooli?pilased riietega vette kargasid). P?eva l?petas aga ?limalt meeleolukas ?htus??k.
Nimelt n?ljaste n?gudega m??da t?navaid k?ndides avastasime restorani (v?i ?igemini turunurga), kus innukad taid auravate pottide
?mber ise endale ?htus??ki valmistasid.
69 bahti (u 20 krooni) eest
v?isid laualt valida, mida hing ihaldas ja seda siis ise vastavalt soovile keeta ja k?psetada.
Vitsutasime siis kalmaare, marineeritud lihal?ike, seeni ja igasugu muid ollusi. Osa asju s?ime k?ll vist pooltoorelt,
sest kes see siis t?pselt teab, kui kaua midagi tundmatut aurutada v?i praadida tuleb?
?ldse igasugune s??mine on ikka Tai k?ige v?luvam pool. Kalapalli-supikesed, ingveri-kana-seene kastmed riisil ja lugematu hulk
muid h?id asju. Rambutanide hooaeg on ka peagi hakkamas..
Kes see neist maasikatest ikka puudust tunneb?

Praegu oleme Hua Hinis. Aga sellest, mis siin on, kirjutan kunagi hiljem. Sest vihmahoog on ?le l?inud ja plaan on minna ujuma.