Malaisia reklaamidest

Ma olen viimasel ajal palju raadiot kuulanud - avastasin, et Jarekil on üks väike pleier kaasas, mis ainult raadiot mängibki. Raadiokanaleid on palju - osadest tuleb rõõmsat hindi muusikat, teistest malai keelseid ballaade, siis on hiinakeelne kanal, rahvalikud viisid ja mõned raadiod, kust tuleb peamiselt Allahh akkbarr..Ja kolm inglise keelset raadiot on ka. Mulle meeldivad eriti reklaamid. Siin käib nimelt tõeline maailmaparandamine. Ma ei tea, kas neil sõnumitel mingi kommertseesmärk ka on, osadel vist on, osadel mitte. Igatahes on reklaame selle kohta, et kui kiirabiauto sireenitades läheneb, siis anna teed. Kui inimene on uppumas, sa ju ulataksid talle käe? Kiirabiautos on samasugune hädaolukord - ulata oma käsi abistamaks, ja hoia teelt eemale.
Kas tunned vahel rahutust, ängi ja viha? Ära toimi mõtlematult! Inimese tapmise eest istud kogu elu vanglas. Kui sa endast ei hooli, mõtle oma vanemate peale.

Ja siis on veel selline reklaam, et mine mõnda kohalikku vanadekodusse ja räägi inimestega. Neil on niipalju jutte, mälestusi ja aega. On vaja aga kuulajaid.

Kas veedad õhtud vaadates piraat dvd filme? Parem mine raamatukokku ja loe raamatuid!!

Kas pole vahva maa see Malaisia?

Midagi negatiivset aga ka. Kilekotid. See on tõeline maania. Taimaal oli asi juba halb, aga siin on lihtsalt uskumatu. Ütleme, et ma lähen supermarketisse ostma vett ja küpsiseid. Jõuan kassasse. Vesi pannakse suurde kilekotti. Niigi pakitud küpsised pannakse ühte väikesesse kilekotti ja siis pakitakse nad veepudeliga kokku. Suur kilekott sulgetakse mingi spetsiaalse plastmassist jullaga. Siis kinnitatakse kleeplindiga kassatsekk kilekotile. Siis uksel istuv mees paneb kilekotile templi. Nüüd jääb üle poe ees kilekott katki rebida (sest plastist julla ei tule lahti) ja nii saad oma veepudeli kätte. Ja kuumas kliimas see poolteist liitrit vett ei kesta kaua - kahepeale võib ühe hooga pudeli tühjaks juua. No ja saabki terve hunniku plastikut ära visata. Turul käib ka kilekott ette ja taha. Isegi maiustused, mis algselt näiteks on banaanilehe sisse keeratud, pakitakse esmalt kilesse ja siis pannakse kilekotti. Muidugi on turul võimalik kotist loobuda (supermarketis küll mitte), aga seletamine võtab liiga kaua aega ja käsi kilekoti järele käib müüjatel sekundi murdosa kiirusega. Ja kui sa seda kilekotti siis vastu ei võta, visatakse ta juba lihtsalt minema, juba pakist ju välja võetud. Mingid tühised 60 aastat ja juba see kilekott lagunebki ära..