Kalmaarikyla

Eile ma käisin seelikuga ujumas. Ei saa ju külakese läheduses, kus kõik inimesed pealaest jalatallani kaetud on, poolalasti vette sulpsatada. Seelikuga tundus kuidagi viisakam. Ega inimesi peale meie suurt rannas polnud - kohalike jaoks on päike liiga kuum ja ujuda oskavad ka vist vähesed. Aga ma mõtlesin, et äkki vahepeal keegi tuleb, ja kuidas ma siis pärast veest välja saan?
Aga vesi on siin säravalt sinine ja läbipaistev. Hea kalade vaatamiseks. Meil on snorgeldusmask ka endal olemas - Egiptuses muretsesime ja nüüd kulub siin marjaks ära. Igatahes kalu on palju. Ja krabisid. Marang ongi peamiselt kaluriküla ja praegu on kalmaarihooaeg täies hoos. Igal õhtul sõidavad laevad välja ja hommikul on kuhja kalmaaridega tagasi. Meile kalmaarid meeldivad - selline kala moodi maitse, aga luid ei ole.

Aga nii ranna lähedal, kui meie ujume, kalmaare ei näe. Peamiselt on mingisugused väikesed helklevad kalad.

Äkki on need anshoovised? Peamine hommikusöök Malaisias on nasi lemak - kookospiimas keedetud riis, millele pannakse otsa kulbitäis anshooviseid mingisuguses kastmes ja keedetud muna. Need kalad meres on sama pisikesed kui nasi lemakis.