Merapi fakte

Viimasel ajal on must saanud andunud Kompasi lugeja. Kompas on Indoneesia kaugelt parim päevaleht, millel on tõesti nii sisu kui vormi. Eile ilmus Merapi kohta erilisa, kus peale kaunite 3d visualisatsioonide ja lennukilt tehtud piltide leidus ka teaduslikum ülevaade Merapi vulkaanipursetest ja igasuguseid muid huvitavaid asju.
Panen siia mõned üldhuvitavad faktid kirja:

Merapi on kihtvulkaan (2911 m), mis on pursanud vähemalt 68 korda. Suured teadaolevad pursked on toimunud 1822, 1846, 1872, 1930, 1961 ehk 30-40 aastase intervalliga. Nii et viimasest suurest purskest on möödunud 45 aastat. Tavalised pursked toimuvad 2-4 aasta tagant.

Arvestades Merapi iseloomu peetakse väga ebatõenäoliseks, et kõrgenenud vulkaaniline aktiivsus võiks ilma pursketa taanduda.

Pole võimalik ennustada, mis suunas laava väljub, kuid arvatavasti lõuna, edela või lääne suunas. Suure tõenäosusega laava ei ulatu kaugemale kui 4-11 km vulkaanist.

Kardetakse ka, et magma hakkab otsima koonuse asemel muid nõrgemaid kohti väljumiseks.

Purske ajal on oodata laavavooge, rusuvoole, vulkaanilisi pomme, kuuma pilve ja "halli vihma".

Kuum pilv on neist kõige ettearvamatum ja seega kõige ohtlikum. Liigub kuni 120 km tunnis ja temperatuur on 400-800 kraadi.

Indoneesia asub kolme laama ühtimiskohas, seega on tektooniliselt väga aktiivne. Pidevalt on oht vulkaanipurseteks, tsunaamideks, üleujutusteks, mudavooludeks, tõusulaineteks, troopilisteks tsükloniteks.

Indoneesias on 129 vulkaani, igal aastal kõrgeneb aktiivsus umbes 10 neist ja tõepoolest tegutseb 3-6.

Praegu on aktiviseerunud mitmed teised Indoneesia vulkaanid - Jaaval peale Merapi (idast läände) Semeru, Kelud, Dieng, Gede ja Pangrango. Ka kuulus Krakatau Jaava ja Sumatra vahel tegutseb.

Jaava saare kõrgeim vulkaan on Semeru (3676 m), millest praegu väljub pisut laavat u 100 korda päevas ehk keskmiselt iga 20 minuti järel.

Purskav vulkaan paneb kohalikud inimesed "takut, tapi senang" ehk kartma, kuid rõõmustama. Kartma, sest pole teada kuna, kus suunas ja kui suur on purse - aga rõõmustama, sest vulkaaniline tuhk hoiab maa väga viljakana.

Alustatud on inimeste evakuatsiooniga 4-5 km vulkaani tipust ehk vulkaanile kõige lähemates külades. Paljud külaelanikud ei suhtu asja tõsiselt ja paljud keelduvad lahkumast. Oodatakse igasuguseid traditsioonilisi märke purske tulemisest (nt riis pidavat keetes muutuma vesiseks!), tähendusrikkaid unenägusid jms. Yogyakarta sultan on ise lubanud kohale minna inimestele aru pähe panema, mis võib ka õnnestuda.
Oli ka intervjuu külamehega, kes kavandab Merapilähedases jõeorus liiva. Tema rõõmustab ka, sest materjali saab ju märksa rohkem olema!