Breaking news..

Täna hommikul koputas O-ok (pere vanim poeg) uksele ja teatas, et Ibul oleks hädasti abi tarvis küpsetamisel. See tundus kuidagi imelik, sest tavaliselt küll Ibu abi ei vaja ja pealegi nad kõik teavad, et mul on hetkel jube nohu, mis kindlasti söögi apetiitsust positiivses mõttes ei mõjutaks.
Igatahes läksin kohale (taskurätt käes ja plätad jalas) - ja mis ma näen? Kogu perekond parimais rõivas - Bapakil peci (moslemimeeste must müts) peas ja Ibuga samas stiilis siidjas batiksärk seljas. Kõik tütred pearättidega (muidu nad maja ümbruses kunagi rätte ei kanna). Ja mingid kolm võõrast meest samamoodi pidukuues. Ma siis kadusin kärmelt kööki, et varjata oma kodust välimust ja välja selgitada, mis toimub - ja eelkõige, mis küll minust tahetakse. Wiwik seisis nukra näoga köögis ja segas teed. Minu abi (söögivalmistamisel) ta kohe kindlasti ei vajanud, aga põhjus tulemiseks oli täitsa olemas - O-ok seletas, et tegemist on Wiwiku kihluspeoga. Küsisin Wiwikult, et kas ta rõõmus pole - ta vastas ebalevalt, et jah, muidugi on. Aga ta rääkis mulle ka varem, et unelmate prints see tulevane mees tema jaoks just pole. Aga vanust on Wiwikul juba 26 ja see on Jaaval juba vanatüdrukuseisus, nii et suurt valikut vist pole. Siiski peigmees näeb täitsa viisakas välja, Wiwikuga sama vana, tal on oma pood, mootorratas ja oma maja (Klatenis - linn u 30 km Yogyast). Loodetavasti see armastus aja jooksul tuleb.

Kihluspidu jaava moodi tähendab, et vanemad istuvad koos ja arutavad finantsküsimusi. Nimelt peigmehe vanemad peavad mõrsja eest üksjagu raha maksma. Vastutasuks aga naine peab uude majja tooma kõik majakraami. Igatahes nende finantsküsimuste juures vanemad parasjagu olid, kui O-ok mind kutsuma tõttas - ju pruudi välismaalastest mõjutavad asjade käiku positiivselt ja lisavad arutelule prestiizi. Et Ibul oli tõepoolest suurem kokkamine käsil olnud ja ülevoolavalt kutsuti ka meid sööma, siis hiilisin tagaukse kaudu välja riideid vahetama ja Jarekit kutsuma. Nii me seal laua ümber siis istume, jutt käib ilmast, meist ja kõikvõimalikest muudest asjadest - peale asja enda (noorpaari). Et Wiwik veel paastub, siis ei istunud ta üldse seal toaski, vaid luges väljas lehte. Söök oli väga hea ja kui kõik söönud, jäeti kenasti hüvasti ja mehed mootorratastel lahkusid. Tütardel rätid peast, Bapak asus uue taldrikutäie kookosega küpsetatud liha kallale, Ibu lihtsalt istus suu kõrvuni. Igatahes kõik paistsid asjade käiguga väga rahul olevat (selleks ajaks ka juba Wiwik), pulmakuupäev on määratud 23-24 jaanuarile. Ja Jarekil on austav ülesanne olla pulma fotograafiks. (See muudab ka kingitus küsimuse lihtsamaks - nii saame mõne kena südametega albumi - ja pärast pildid - kinkida).

Ühtpidi tore, teistpidi kurb - Wiwik on siin mu parimaid kohalikke sõpru, ja kui ta ära kolib, jäävad ära ka meie õhtused filmivaatamised, mööda linna kolamised ja huvitavad jutuajamised.