Prrrrr........

Viimase nädala oleme me veetnud motikaga ringi kimades. Jarek võttis lõpuks ometi julguse kokku ja asus Yoygakarta käänulistel teedel sõitu õppima.

Tegelikult suurimaks tõukejõuks sai meie bussiretk Parangtritise randa eelmisel nädalal - bussidega 25 km kaugusele jõudmine võttis parema osa päevast..

Järgmisel päeval Jarek astus otsustavalt majast välja ja naases mootorrattal. Ja nüüd me olemegi teinud tiirud pea kõigis vaatamisväärsetes kohtades Yogya ümbruses. Ilm on väga toetav olnud - õigemini kergesti etteaimatav: hommikul on ilus ja selge, pärastlõunaks kallab vihma. Nii me käisime Prambanani templites, Kasongani keraamikakülas, mitmetes randades, küla-ja riisipõllutiirul, öistel toidutuuridel linna teises otsas jne.
Kahtlemata parim reis oli Merapi jalamile. Merapi - Jaava üks aktiivsemaid vulkaane - kõrgub tegelikult üsna Yoygakarta kohal. Selge ilmaga on ta tõesti meeldejääv vaade pea igalt poolt linnast.

Kuid neid päevi, mil Merapi pilve sees pole, tuleb tikutulega otsida. Või tuleb hommikul väga vara ärgata. Tol õnnelikul päeval me saime juba hommikul kl 5 minema, ja pealegi oli haruldaselt selge ilm. Nii et selleks ajaks kui me Kaliurangi jõudsime (selline väike puhkeküla Merapi jalamil), oli Merapi veel täies hiilguses nähtaval.

Ja kui me pärast tunde mööda maalilisi külakesi ja riisipõlde ringi kolistasime, siis ikka kogu aeg oli see ilus mägi tagaplaanil kõrgumas.

Täna aga viisime me mootorratta tagasi ja õhtul sõidame rongiga Bandungisse. Nimelt me saime kutse teha natuke tööd: osaleda mingi keelekooli ekskursioonil Bogori botaanikaaedadesse ja rääkida osavõtjatega sel ajal inglise keelt. Selle eest saame tasuta reisi ja pealegi 150 000 palka. Pole paha!