Wiwiku pulm
Nagu ikka millegiks valmistumine on märksa põnevam kui asi ise. Kohe kindlasti kehtib see Jaava pulmade kohta. Täna hommikul oli siis Wiwiku ja Nuri pulm. Lühike, lööv ja ilus. Kahe tunniga olid külalised tulnud, tseremoonia peetud, söök söödud ja külalised koju läinud. Kl 11 hommikul juba plats puhas. Aga see oli muidugi ainult jäämäe veepealne osa.
Üritus hakkas pihta tegelikult reedel - alustuseks tehti mingisuguseid fermenteeritud käkke, mis peavad kaua seisma. Laupäeval käis suur kodukaunistamine. Majade vahele (sh meie maja ja pool muud tänavat) sätiti üles vihma ja päikesevari - bambuskonstruktsioon presentkatusega. Strateegilistesse kohtadesse olid augud juba sisse lõigatud, et kui tõepoolest vihma sadama hakkab, katus külalistele kaela ei kukuks. Jarek oli ehitustiimis pikim mees, mina tagasihoidlikult kokandustiimis abiks.
Pidude korraldamine sellises vaesepoolses külas, nagu meie Papringan seda on, on üks suur ühine külaüritus. Palju on igasuguseid memmesid, kes nagunii päevad otsa kodus passivad ja seega saavad avitada kui midagi toimumas on.
Ja traditsioonilised toidud on maru töönõudlikud. Nii et nädalavahetuse jooksul riivisime me käsitsi kartulikoti täie kookospähkleid (et teha nasi gurih'it - kookospiimas keedetud riisi), mässisime Ibu banaanipuu kõik lehed erisugustel sõrmimurdvatel viisidel igasuguste käkkide, magustoitude jms ümber (paljud söögid valmivad siin banaanilehes aurutades), lõikusime juppideks sadakond kana, praadisime kilosid krupukeid jne jne. See kõik on üsna meeleolukas tegevus - jaavakeelne klats, millest mina muidugi aru ei saa, mõningad lauluviisid, sekka pidev söömine ja joomine.
see on yks lahe vanamemm, kes igal 6htul me maja ees toitu myyb. Aga ta on ka maru nobe igasuguseid banaanilehti kookidele ymber keerutama.
Pulma eelõhtul st pühapäeva pärastlõunal saabus esimene ametlik pulmaüritus ehk koos palvetamine. Iga ümbruskonna pere üks meesliige pidi kohale tulema ja kogu pere soovid ja palved abielu õnnestumiseks edasi andma. Meie perest läks niisiis Jarek (ostsin talle isegi selleks puhuks batiksärgi:). Vastutasuks anti igaühele kaasa suur karp toidumoona - umbes 10 erinevat asja sees, millest peamine muidugi riisikuhi. Ja kohe kui palved möödas ja mehed koju läinud hakkas jälle küpsetamine otsast pihta.
Esmaspäeva hommikul olime kõik juba kl 5 platsis. Nimelt oli vaja pakkida järjekordsed sadakond karpi tseremooniaaegseteks snäkkideks. Mina vihtusin teha meie võilevagrilliga shokolaadi-banaaniröste, lisaks oli karbis praetud tahu (sojapiimast käkk), liha kleepuvas riisis ja mingid krõpsud. Rääkimata sellest, et peale üritust toimub ka rootsi laua meetodil suurem söömine.
Wiwikut töötles kaks maadamit - Jaava moslemitel on pulmade puhuks üsna edevad näomaalingud võltsripsmetest kuldlaugudeni ja 10 kilo kaaluva peaehteni. Igatahes kokkuvõttes nägi ta tundmatuseni muutunud välja.
Jarek oli kinnistatud pulma fotograafiks ja ta võttis asja täie tõsidusega - pilte on kokku üle 300 (kuigi ilusaid on üsna kesiselt - inimesed pole siin kaameratega harjunud ja panevad koguaeg silmad kinni, lisaks presentkatus heitis igasuguseid helklevaid värve ja varje jne).
Kl 8 sain ka viimaks mahti pesema ja riideid vahetama minna ja nii üheksa paiku hakkas üritus pihta.
Saabus peigmees oma kaaskonnaga, kõik kandmas uhkelt pakitud kinke (Wiwik käis neid Nuriga koos välja valimas - peigmees peab nimelt pruudile kinkima täie uue varustuse kingadest jilbabini (rätini) välja). Vanad tähtsad mehed pidasid mitmesuguseid kõnesid. Wiwik ootas samal ajal tagatoas. Viimaks kutsuti ta ka tuppa, siis käis paberite allkirjastamine, abielutõotused, Wiwik sai Nurilt sümboolse kingituse (ehitud nukk hällis) ja uue passi, viimaks surusid nad kätt ja tseremoonia oligi otsas.
Ja siis hakkas söömine pihta. Ja nii kui taldrikud tühjad, suundusid külalised värava poole. Peigmees siiski jäi paigale:). Paar tundi pidasime korraldustiimiga jätkupidu ja siis tuli aeg lõunauinakuteks. Et õhtul jälle edasi küpsetada - homme lõuna ajal sõidame kõik (meie kaasaarvatud) Klatenisse (peigmehe koju) ja sinna on jälle vaja karpides söök kõigile kaasa võtta. Ei ole hoo ja hoobi vahet, nagu öeldakse.
Aga mul on hirmus kahju, et Wiwik ära kolib..
Üritus hakkas pihta tegelikult reedel - alustuseks tehti mingisuguseid fermenteeritud käkke, mis peavad kaua seisma. Laupäeval käis suur kodukaunistamine. Majade vahele (sh meie maja ja pool muud tänavat) sätiti üles vihma ja päikesevari - bambuskonstruktsioon presentkatusega. Strateegilistesse kohtadesse olid augud juba sisse lõigatud, et kui tõepoolest vihma sadama hakkab, katus külalistele kaela ei kukuks. Jarek oli ehitustiimis pikim mees, mina tagasihoidlikult kokandustiimis abiks.
Pidude korraldamine sellises vaesepoolses külas, nagu meie Papringan seda on, on üks suur ühine külaüritus. Palju on igasuguseid memmesid, kes nagunii päevad otsa kodus passivad ja seega saavad avitada kui midagi toimumas on.
Ja traditsioonilised toidud on maru töönõudlikud. Nii et nädalavahetuse jooksul riivisime me käsitsi kartulikoti täie kookospähkleid (et teha nasi gurih'it - kookospiimas keedetud riisi), mässisime Ibu banaanipuu kõik lehed erisugustel sõrmimurdvatel viisidel igasuguste käkkide, magustoitude jms ümber (paljud söögid valmivad siin banaanilehes aurutades), lõikusime juppideks sadakond kana, praadisime kilosid krupukeid jne jne. See kõik on üsna meeleolukas tegevus - jaavakeelne klats, millest mina muidugi aru ei saa, mõningad lauluviisid, sekka pidev söömine ja joomine.
see on yks lahe vanamemm, kes igal 6htul me maja ees toitu myyb. Aga ta on ka maru nobe igasuguseid banaanilehti kookidele ymber keerutama.
Pulma eelõhtul st pühapäeva pärastlõunal saabus esimene ametlik pulmaüritus ehk koos palvetamine. Iga ümbruskonna pere üks meesliige pidi kohale tulema ja kogu pere soovid ja palved abielu õnnestumiseks edasi andma. Meie perest läks niisiis Jarek (ostsin talle isegi selleks puhuks batiksärgi:). Vastutasuks anti igaühele kaasa suur karp toidumoona - umbes 10 erinevat asja sees, millest peamine muidugi riisikuhi. Ja kohe kui palved möödas ja mehed koju läinud hakkas jälle küpsetamine otsast pihta.
Esmaspäeva hommikul olime kõik juba kl 5 platsis. Nimelt oli vaja pakkida järjekordsed sadakond karpi tseremooniaaegseteks snäkkideks. Mina vihtusin teha meie võilevagrilliga shokolaadi-banaaniröste, lisaks oli karbis praetud tahu (sojapiimast käkk), liha kleepuvas riisis ja mingid krõpsud. Rääkimata sellest, et peale üritust toimub ka rootsi laua meetodil suurem söömine.
Wiwikut töötles kaks maadamit - Jaava moslemitel on pulmade puhuks üsna edevad näomaalingud võltsripsmetest kuldlaugudeni ja 10 kilo kaaluva peaehteni. Igatahes kokkuvõttes nägi ta tundmatuseni muutunud välja.
Jarek oli kinnistatud pulma fotograafiks ja ta võttis asja täie tõsidusega - pilte on kokku üle 300 (kuigi ilusaid on üsna kesiselt - inimesed pole siin kaameratega harjunud ja panevad koguaeg silmad kinni, lisaks presentkatus heitis igasuguseid helklevaid värve ja varje jne).
Kl 8 sain ka viimaks mahti pesema ja riideid vahetama minna ja nii üheksa paiku hakkas üritus pihta.
Saabus peigmees oma kaaskonnaga, kõik kandmas uhkelt pakitud kinke (Wiwik käis neid Nuriga koos välja valimas - peigmees peab nimelt pruudile kinkima täie uue varustuse kingadest jilbabini (rätini) välja). Vanad tähtsad mehed pidasid mitmesuguseid kõnesid. Wiwik ootas samal ajal tagatoas. Viimaks kutsuti ta ka tuppa, siis käis paberite allkirjastamine, abielutõotused, Wiwik sai Nurilt sümboolse kingituse (ehitud nukk hällis) ja uue passi, viimaks surusid nad kätt ja tseremoonia oligi otsas.
Ja siis hakkas söömine pihta. Ja nii kui taldrikud tühjad, suundusid külalised värava poole. Peigmees siiski jäi paigale:). Paar tundi pidasime korraldustiimiga jätkupidu ja siis tuli aeg lõunauinakuteks. Et õhtul jälle edasi küpsetada - homme lõuna ajal sõidame kõik (meie kaasaarvatud) Klatenisse (peigmehe koju) ja sinna on jälle vaja karpides söök kõigile kaasa võtta. Ei ole hoo ja hoobi vahet, nagu öeldakse.
Aga mul on hirmus kahju, et Wiwik ära kolib..
posted by HM at 10:17 PM
9 Comments:
...aga esimene pilt on suurepärane! compliments to Jarek :)
btw see esimene pilt on fookusest v2ljas - ja pildistaja olin mina ise:)
Leidsin äsja selle blogi ja lugesin.. Huvitav... Aitäh.
Kas sa oled seesama Helle-Mai, kes Tripis kirjutab?
Kusagil möödunud suvistes postingutes mainid, et Jarek teeb raamatuid, missuguseid?
Oleks isegi seda pulmasööki maitsnud. Eesti söögist on kopp ees. Tegin endale eile blogi ja mainisin seal ka Sinu huvitavat blogi - tuli kohe positiivset vastukaja.
P.S. Sain alles paar päeva tagasi ka Su jõulukaardi kätte:-) Ilus kaart.K.
tere helle-mai!
on lausa hämmastav, kuidas te küll igale poole jõuate! sattusin su blogile suisa juhuslikult (hooopis üht teist asja netist otsides) ja hea meel oli näha kuhu kõikjale teie jõudnud olete.
saba püsti - ja edasi!
tervitades monika märjalt
mooma@hot.ee
Oi mis palju kommentaare. Tore! Tulime just t2na hommikul Balilt tagasi ja eks kui kool v2ga peale ei pressi, saab peagi natuke ka Bali ja Lomboki kohta lugeda ja vaadata.
Tervitused Monikale!
E5p-le - olen jah sama Helle-Mai. Jarek kirjutab (poola keeles) abiraamatuid L22ne-Euroopas t66otsijatele - nii et ei midagi eksootilist ja p6rutavat:)
Kaile - l2hen kohe vaatama, mis sa seal teed ja kirjutad!
aljoo
kuule plaan on j6uda vist kunagi aprillis indoneesiasse. see oleks ju broo kyll mis?
Ja ma küsiks,et kuidas teie moslemid ka ennast ülal peavad peale Taani ajalehtede moslemipilamist? Kas teid ka koheldakse kuidagi teisiti- et valge ja seega vaenlane?
jaa Marikene, aprill k6lab kenasti! Kirjutame hiljem pikemalt, eks.
Ann! ma polnud sellest pildipilastusv2rgist enne kuulnudki kui mu ema e-maili kirjutas. Ma pole kyll midagi ebaharilikku m2rganud. Meie kyla on j2tkuvalt v2ga vaikne ja s6bralik.
T2na kutsuti meid moslemiperekonda synnip2evale - aga 2kki see on konks ja kaval plaan meie myrgitamiseks...
:)
Postita kommentaar
<< Home