Paradiisisaared

Pole midagi öelda - peale Jaava pilvist lämbust on Bali ja Lomboki eresinine taevas, kuldsed rannad ja lopsakas rohelus vägagi muljetavaldavad. Nii et me küllastusime päikeses ja heas elus. Piinlik on öelda, et me puhkasime - eks me Yogya elu ole tegelikult kõik üks suur puhkus:). Nimetagem seda siis väikeseks vahelduseks.

Praegu olid mõlemad saared väga rohelised ja värsked - vihmane aastaaeg ikkagi. Juulis-augustis on aga Lombok üsna kõrbenud pruun. Bali vist ongi enamus ajast selline lopsakas paradiisiaed.

Otsisime üles ka paar tuttavat darmasiswalast Balil. Esmalt oli nagu kade meelgi, et nemad tuhisevad pool tunnikest mootorrattal ja on kaunil ranna, tunnikese teises suunas ja on mägedes. Kokkuvõttes aga Jaava igapäevaelu ja meelelaad on mulle ikkagi rohkem meele järele. Meil on siin lihtsat ehedust - Balil tuleb aga kogu aeg tõestada, et sa pole just äsja saabunud turist, dollarid taskutest ripnemas.

Mis Balil on eriline (turismiküllastusest hoolimata), on religioon ja kunst. Või õigemini kuidas need kaks ühendatud on. Balilaste religiooni kutsutakse siin hinduistlike sugemetega budismiks. Minu arvates on see veel segatud animismi ja natuke meeltesegadusega. Igatahes on selle religiooni tulemuseks väga kenad templid, mida on kogu saarel lugematu hulk. Ja siis igasugu väikesed võluvad ebausklikud traditsioonid. Igal hommikul keegi perekonnast paneb kaunid riided selga ja laotab strateegilistesse kohtadesse lillede ja küpsistega täidetud punutud korvikesi, lisaks viskab mõned riisiterad ja põletab pisut viirukit. See peaks valmistama meelehead kaitsjatele vaimudele ja peletama pahad vaimud.

Komme on suurepärane - lilled on ilusad ja lõhnavad hästi, söödavad asjad lähevad sipelgatele, lindudele, hiirtele, kassidele, koertele. Aga vahel siiski läheb see pisut liiale - mõnes kohas tänaval tuleb tippida ja hüpelda, et midagi kogemata mitte sodiks astuda. Sõber Wojtek rääkis hea loo, et kui tema toas lagi vihma läbi laskma hakkas, siis majaomanik tuli kohale ja laotas tilkuvate piiskade alla lillekorvikesed ja pildus toa riisiteri täis...:)


See on vaade Gunung Baturile - väga võimas tegevvulkaan Bali keskel. Me kihutasime sinna varavalges mootorrattal ja saime rahulikult vaadet nautida - turismigrupid saabuvad lõunaks.


Kõige kenamad rannad olid vähemasti minu jaoks Lombokil. Kuta lähedane Mawoni rand oli inimtühi ja erevalge ning merevesi nii jahutav ja eresinine..