Kalmaarikyla

Eile ma käisin seelikuga ujumas. Ei saa ju külakese läheduses, kus kõik inimesed pealaest jalatallani kaetud on, poolalasti vette sulpsatada. Seelikuga tundus kuidagi viisakam. Ega inimesi peale meie suurt rannas polnud - kohalike jaoks on päike liiga kuum ja ujuda oskavad ka vist vähesed. Aga ma mõtlesin, et äkki vahepeal keegi tuleb, ja kuidas ma siis pärast veest välja saan?
Aga vesi on siin säravalt sinine ja läbipaistev. Hea kalade vaatamiseks. Meil on snorgeldusmask ka endal olemas - Egiptuses muretsesime ja nüüd kulub siin marjaks ära. Igatahes kalu on palju. Ja krabisid. Marang ongi peamiselt kaluriküla ja praegu on kalmaarihooaeg täies hoos. Igal õhtul sõidavad laevad välja ja hommikul on kuhja kalmaaridega tagasi. Meile kalmaarid meeldivad - selline kala moodi maitse, aga luid ei ole.

Aga nii ranna lähedal, kui meie ujume, kalmaare ei näe. Peamiselt on mingisugused väikesed helklevad kalad.

Äkki on need anshoovised? Peamine hommikusöök Malaisias on nasi lemak - kookospiimas keedetud riis, millele pannakse otsa kulbitäis anshooviseid mingisuguses kastmes ja keedetud muna. Need kalad meres on sama pisikesed kui nasi lemakis.

Malaisia reklaamidest

Ma olen viimasel ajal palju raadiot kuulanud - avastasin, et Jarekil on üks väike pleier kaasas, mis ainult raadiot mängibki. Raadiokanaleid on palju - osadest tuleb rõõmsat hindi muusikat, teistest malai keelseid ballaade, siis on hiinakeelne kanal, rahvalikud viisid ja mõned raadiod, kust tuleb peamiselt Allahh akkbarr..Ja kolm inglise keelset raadiot on ka. Mulle meeldivad eriti reklaamid. Siin käib nimelt tõeline maailmaparandamine. Ma ei tea, kas neil sõnumitel mingi kommertseesmärk ka on, osadel vist on, osadel mitte. Igatahes on reklaame selle kohta, et kui kiirabiauto sireenitades läheneb, siis anna teed. Kui inimene on uppumas, sa ju ulataksid talle käe? Kiirabiautos on samasugune hädaolukord - ulata oma käsi abistamaks, ja hoia teelt eemale.
Kas tunned vahel rahutust, ängi ja viha? Ära toimi mõtlematult! Inimese tapmise eest istud kogu elu vanglas. Kui sa endast ei hooli, mõtle oma vanemate peale.

Ja siis on veel selline reklaam, et mine mõnda kohalikku vanadekodusse ja räägi inimestega. Neil on niipalju jutte, mälestusi ja aega. On vaja aga kuulajaid.

Kas veedad õhtud vaadates piraat dvd filme? Parem mine raamatukokku ja loe raamatuid!!

Kas pole vahva maa see Malaisia?

Midagi negatiivset aga ka. Kilekotid. See on tõeline maania. Taimaal oli asi juba halb, aga siin on lihtsalt uskumatu. Ütleme, et ma lähen supermarketisse ostma vett ja küpsiseid. Jõuan kassasse. Vesi pannakse suurde kilekotti. Niigi pakitud küpsised pannakse ühte väikesesse kilekotti ja siis pakitakse nad veepudeliga kokku. Suur kilekott sulgetakse mingi spetsiaalse plastmassist jullaga. Siis kinnitatakse kleeplindiga kassatsekk kilekotile. Siis uksel istuv mees paneb kilekotile templi. Nüüd jääb üle poe ees kilekott katki rebida (sest plastist julla ei tule lahti) ja nii saad oma veepudeli kätte. Ja kuumas kliimas see poolteist liitrit vett ei kesta kaua - kahepeale võib ühe hooga pudeli tühjaks juua. No ja saabki terve hunniku plastikut ära visata. Turul käib ka kilekott ette ja taha. Isegi maiustused, mis algselt näiteks on banaanilehe sisse keeratud, pakitakse esmalt kilesse ja siis pannakse kilekotti. Muidugi on turul võimalik kotist loobuda (supermarketis küll mitte), aga seletamine võtab liiga kaua aega ja käsi kilekoti järele käib müüjatel sekundi murdosa kiirusega. Ja kui sa seda kilekotti siis vastu ei võta, visatakse ta juba lihtsalt minema, juba pakist ju välja võetud. Mingid tühised 60 aastat ja juba see kilekott lagunebki ära..

Tervitused Malaisiast

Nii, natuke yle n2dala veel j22nud Indoneesiasse lennuni. Igatahes t2na me j6udsime otsaga Malaisiasse. Selles maas on midagi, mis paneb mind k6rvuni naeratama - kuidagi v2ga armas maa. Jube kuum on ainult..ma arvan, et kindlasti midagi 30 ja 40 vahepealset (ja kl on 7 6htul). L2hme nyyd 66turule nuumuma (s6nast nuumama).

Kaks pilti Phang Ngast

see oli juba rohkem kui n2dal aega tagasi, aga panen siia kaks pilti Phang Nga lahest.

Siin on Jarek ligunemas Andamani meres.


See on Phang Nga lahe k6ige kuulsam atraktsioon,
nimelt "James Bondi saar". Ei tule kyll
meelde, et oleks seda Bondi filmi n2inud
(Man with Golden Gun), aga ma kujutan ette,
kuidas ta mingi paadiga selle saarekese ymber ringi kihutas
ja m6ni blond Bondgirl valgetes bikiinides eresinisest veest v2lja jalutas.
Igatahes nyyd on kogu kaljusaar t2is suveniiriputkasid.

Vihmane aastaaeg

Vaade hotelli aknast.

Geograafia6pikutes r22gitakse mussoonist, siin 6eldakse lihtsalt vihmane aastaaeg. Igatahes on
see nyyd alanud. Vist. Tegelikult peaks see juba kogu juunikuu kestma, aga siiani on v2ga v2he
vihma sadanud. Yleeile 66sel u kl kahe paiku kallas aga nii hoogsalt, et me arvasime, et hotelli
katus kukub kohe sisse. Kusjuures hotell pole mingi h2dine bambuskatusega kylalistemaja, vaid
ikka t2itsa kobe hotell, mis enne tsunaamit oleks meie jaoks olnud pisut liiga kallis (nyyd aga
v6rreldes muu Taimaaga odav, arvestades mugavusi ? kena tuba, TV, kylmkapp, igap2evane
koristamine; r6du, kust paistavad palmid ja meri, ja seda k6ike 4 euri eest).
Igatahes see vihm oli h2mmastav. 6nneks p2rastl6unaks paistis j2lle p2ike ja me saime ujma
t6tata ? ainult veetase oli m2rksa k6rgem kui tavaliselt sel kellaajal, ja muidugi olid ilmunud
kaunid vahutavad lained. Jarek millegi p2rast ymises pidevalt laulu, mis oli Poolas hitiks
t6usnud tsunaami j2rgse heategevuskampaania k2igus („Koos saame lainest v6itu?vms).
Tegelikult tsunaamist siin avalikult eriti ei r22gita: mis oli, see oli. Ao Nang, kus me praegu
oleme, v2ga k6vasti kannatada ei saanud (v6i on k6ik juba korda teha j6utud ? 2ri ei anna ju
h2beneda). Natuke ehitustegevust on n2ha p2ris ranna22rses bungaloreas.
Natuke p6hjapoole j22b Noppharat Thara rand ja seal on ikka puud murdunud ja kogu ranna22r
yles kistud.
Eile rentisime motorolleri ja kimasime ymbruskonnas natuke ringi. See annab ikka suure
vabaduse, k2id, kus tahad ja kuna tahad. Ja piisavalt aeglases tempos, et saad ikka ringi vaadata
ja iga nurga peal kinni pidada. Bensiini v6tab u 2-3 liitrit 100 km peale + rentimishind oli u 30
krooni? Aga eks see s6itmine on l6bus (ja odav) niikaua, kui m6ni veoauto sind teelt v2lja ei
pukseeri v6i roller istumise alla 2ra ei lagune.

Igatahes kuidagi on juhtunud, et me oleme siin Ao Nangis juba peaaegu terve n2dala olnud.
Might as well ? Indoneesiasse s6iduni on j22nud veel peaaegu kaks n2dalat.

Tagant j2rgi veel m6ned pildid..

Tundub, et hiljem piltide lisamine postitustele ei 6nnestu. Panen siia siis m6ned Bangkoki ja Kanchanaburi pildid:


Khao San Road

Chao Phraya j6gi Bangkokis

6htu Kwai j6e 22res Kanchanaburis

Punased maniokip6llud

Hua Hin

Tundub, et see t2pit2htede kirjutamine siin Taimaal ei 6nnestu, aga mis siis ikka. Pyyan neid kuidagi millegagi asendada.

Praeguseks oleme pea n2dala veetnud Hua Hinis. See on yks l2himaid t6elisi kuurortlinnu Bangkokile, nii 3-4 tundi s6itu m66da kiirteed. Ei tulnud siia just eriliste ootustega, m6tlesime, et ehk saab teel l6unasse natuke meres ujuda. Nimelt Tai lahe 22rsed rannad peaks praegusel ajal olema mussoonist v2hem m6jutatud, meri pole nii ohtlik ja vihma v2hem. L6unapool oli meil aga plaanis hoida just Andamani mere 22rde, sest seal on mitmeid kohti, mida tahaks n2ha. Igatahes siia Hua Hini me j6udsime. See on t6eliselt v2ljakasvanud kalurikyla.



Vanad kai22rsed puumajakesed veel meenutavad kunagisi aegu. Linna aga ehivad nyyd mitmed paarikymnekordsed peened k6rgmajad, kus Bangkoki rikkurid endale merevaatega suvituskortereid muretsevad. Kesklinn on natuke madalamas v6tmes, tavalised karpmajad, kus all pood v6i baar ja ylal v2lja yyritavad toakesed.
Miks me siia nii kauaks oleme j22nud, on harukordselt m6nus olemine. Rand on oma 5 km pikk ja madalvee korral ka v2ga lai. Liiv on peenike ja valge. Ja n2dala sees on see k6ik praktiliselt inimtyhi.


Kindlasti on Taimaal ilusamaid randu, kus vesi on erksam sinisem ja palmid maalilisemad, kuid meile meeldib just see, et saab rahulikult elada linnas kenas toakeses, syya turul parimaid s66ke ja vahetevahel k2ia rannas. Mitte elada palmilehtedes onnikeses, kus WC-ni tuleb ronida 10 min ylesm2ge, syya saab vaid kylalistemajas ja pidevalt k2ib mingisugune peedistamine, et osta yhte v6i teist v6i et nyyd on kindlasti vaja s6ita paadiga kuhugi v6i minna mingisugusele tuurile. Hua Hinis saame v2hemasti meie rahus olla. Myyjataridel on kyllalt tegemist oma asjadega v6i peibutavad nad pigem turiste, kes elavad Hiltoni vms suurtes hotellides.
Nii on meil kujunenud meeldiv rutiin, et hommikul kl 7 paiku jalutame randa, ujume ja p2evitame paar tundi. Siis k2ime hommikust s66mas ? tavaliselt riisi ja kalmaare yhe vana tai t2dikese t2navarestoranis. Kella 1-2 paiku hakkab tavaliselt vihma sadama, siis on hea istuda hotellis r6dul ja midagi lugeda. Praegu on mul k2sil selle n2dala kolmas raamat..P2rastl6unal ja 6htul patseerime m66da randa v6i linna. Kui pimedaks l2heb (nii kl 6-7 vahel), siis avatakse suur 66turg, kus on taas igasuguseid maitsvaid asju ja muud huvitavat.


Vaatad veel hotelli baaris natuke telekat, ajad juttu ja j2lle ongi p2ev otsakorral.
Ehk siis me tegeleme lihtsalt olesklemisega. Aga selles hoolimata v2ga m6nus on.

mis see on??

see oli meile suurimaks kysimuseks esimesel p2eval Hua Hinis. Tehke oma pakkumised!

Tai vol 2

Igatahes liiga kauaks meil Bangkokki j??da polnud plaanis. Et pikaks teekonnaks polnud tahtmist ja korralik agenda puudus, siis
s?itsime paariks p?evaks Kwai j?e ??rde Kanchanaburisse. Me polnud seal varem k?inud, aga see on ?ks ?tlemata popp koht, kuhu bangkoklased tulevad
n?dalavahetust veetma ja v?lismaalased tulevad ?ht silda vaatama. Sild on kuulus ?he filmi t?ttu, mida ma n?inud pole.
Tegelikult on asi aga selles, et silda ehitades sai omal ajal k?mneid tuhandeid s?javange hukka,
kellest murdosa olid eurooplased v?i ameeriklased. Viimastele on
n??d keset linna tehtud uhke surnuaed, kus vahelduvad m?lestusplaadid ja ?itsvad lilled.
See surnuaed on muutunud huvitavaks turismiobjektiks- tai neiud rulluvad naeratades
sinna haudade vahele, kuniks s?brannad pilte teevad.
Sild on nagu sild ikka, ja juhtus ka nii, et kui parajasti rong sillale j?udnud oli, tuli piletikontrol?r.
Kanchanaburis on ?sna kenad k?lalistemajad - enamus ehitatud parvedele ja hulbivad j?el. Me ei hakanud pikalt valima
ja j?ime bussijaama poolt tulles esimesse pidama. Toa saime vaatega j?ele ja lootoslilledele (ja m?ningasele hulpivale prahile).

Maandusime v?rkkiikedesse ja nautisime Kwai j?e taha loojuvat p?ikest.
Id?ll aga ei kestnud kaua. Selgus, et meie k?rvaltoas pesitses
?ks kahtlane paar, kes p?ev l?bi pilves olles ps?hhedeelilist muusikat kuulas. Lisaks k?is neil ?htelugu k?lalisi - eriti eredalt meenub
?ks kanada poiss kollastes kilep?kstes, kes oma nasaalse aksendiga muudkui t?nu avaldas suurep?raste n?uannete eest, kuidas
korraldada v??riskivide eksporti ja sellelt teenitud tuludega elada elu l?puni id?lliliselt ja in harmony kuskil j?e ??res
kanepit t?mmates. H?irivalt naiivne lollpea.
J?rgmisel p?eval k?isime ?mbruskonnas natuke matkamas (mis kujunes nii 10-ks v?ga kuumaks kilomeetriks punaste maniokip?ldude vahel)
ja ?ht khmeeri templit kaemas (kus k?rval olid poolenisti v?lja kaevatud ja eksponeeritud ka m?ned luukered u 2000BC) ja joa juures (kus rummist
k?llastunud bangkoki kooli?pilased riietega vette kargasid). P?eva l?petas aga ?limalt meeleolukas ?htus??k.
Nimelt n?ljaste n?gudega m??da t?navaid k?ndides avastasime restorani (v?i ?igemini turunurga), kus innukad taid auravate pottide
?mber ise endale ?htus??ki valmistasid.
69 bahti (u 20 krooni) eest
v?isid laualt valida, mida hing ihaldas ja seda siis ise vastavalt soovile keeta ja k?psetada.
Vitsutasime siis kalmaare, marineeritud lihal?ike, seeni ja igasugu muid ollusi. Osa asju s?ime k?ll vist pooltoorelt,
sest kes see siis t?pselt teab, kui kaua midagi tundmatut aurutada v?i praadida tuleb?
?ldse igasugune s??mine on ikka Tai k?ige v?luvam pool. Kalapalli-supikesed, ingveri-kana-seene kastmed riisil ja lugematu hulk
muid h?id asju. Rambutanide hooaeg on ka peagi hakkamas..
Kes see neist maasikatest ikka puudust tunneb?

Praegu oleme Hua Hinis. Aga sellest, mis siin on, kirjutan kunagi hiljem. Sest vihmahoog on ?le l?inud ja plaan on minna ujuma.

Tai vol 1

No me siis Taimaal. Bangkokki saabumine oli naljakas - k?ik tundus nii tuttavlik.
Oli tunne nagu oleks puhkusereisilt tagasi koju j?udnud. Tegelikult peaks ju vastupidi olema??
L?ksime juba vanasse tuttavasse Green hotelli KSR l?hedase templi taha. Saime toa number 109 -
selles samas toakeses oleme varem oma 3-4 korda kindlasti ??binud, isegi sinisel p?hjal ujuvate kuldsete kaladega
voodilinad olid samad (aga ?nneks ikka vahepeal pestud ka:). Huvitaval kombel maksis tuba 10 bahti v?hem kui varem.
Hindade langust mujal aga t?heldada ei saanud - kohalik buss maksis enne 3.5, n??d 5B; vesi enne 5, n??d 6B. Aga meeldivalt
odav on k?ik j?tkuvalt.
Esimese p?eva suures osas magasime maha. Et aga 10h lennukis?it ja enne seda p?ev Berliinis oli kokkuv?ttes meid nii
?ra v?sitanud, siis polnud probleemiks magada sinna otsa ka Tai ??tunnid. Ja nii me juba saimegi ?igesse ajav??ndisse.
J?rgmise p?eva veetsime j?elaevadega m??da Chao Phrayat edasi-tagasi s?ites. J?e ??res ongi Bangkok k?ige kenam - tuuleke puhub, pidevalt
siin-seal terendavad wat?ide (templite) kuldsed katused,inimesed h?ppavad paatidelt maha ja peale. Hea istuda ja lasta melul ennast ?mbritseda.
Korra s?itsime ka kanalilaevaga. See on pikk ja kitsas kihutav laev, millel t?mmatakse sinised kiled katuseni, et k?ik s?itjad l?bim?rjaks ei saaks.
Nii muidugi ei n?e ka midagi. Aga sellest pole lugu. Kindlasti on see laevake k?ige kiirem moodus liikuda Bangkoki peene keskuse (Siam Square) ja
Banglampoo (KSR) vahel. Bussiga loksud sama teed ?le tunni, pidevad liiklusummikud ja autotoss.
?htul istusime natuke Khao Sanil. Reede puhul oli muidugi melu suur. Punaseks p?lenud (v?i veel valged) v?lismaalased shoppamas, patseerimas v?i joomas
ja sekka palju tai noori.